Eesti jalgpalli liit

Natuke nüüd ka sellise asutuse nagu Eesti jalgpalli liit tegevusest. Nende peamine ülesanne on kogu Eesti jalgpallindust organiseerida ning reguleerida. Ehk siis korraldavad võistlusi, annavad välja litsentse, korraldavad laagreid ja teevad paljudki muud. Ilmselgelt kõike siin postituses ette üles lugeda ei jõua. Nende peamine eesmärk on loomulikult Eesti jalgpalli edasi viia, meelitada trenni maksimaalselt noori ja andekaid ning teha jalgpallis populaarseim spordiala Eestis. Mulle tundub et see peamise eesmärgiga saab Eesti jalgpalli liit kas suurepäraselt hakkama, sest vähemalt minu tutvusringkonnas vähemalt pooled poisid käivad jalgpalli trennis. Iseasi paljud seda pikalt teevad kuid andekamad kooruvad kindlasti välja ja jäävad jalgpalli juurde edasi. Kindlasti teate te kõik ka jalgpalli liidu karismaatilist juhti Aivar Pohlakut, kes paljude jaoks ilmselt ongi Eesti jalgpalli embleem ja võrdkuju, sest mina isiklikult ei mäletagi kedagi teist jalgpalli liidu eesotsas peale tema. Igatahes loodan, et nad jätkavad oma edukat ja tubli tegutsemist Eesti jalgpalli arendamise suunas, et oleksime veelgi edukamad ning meie võistkonnad oleksid võistlustel veelgi edukamad ja saavutused paremad.

Uus jalgpalliaasta

Praegu on just sobiv ja viimane aeg soovida kõigile head uut (jalgpalli-)aastat! Kuigi aknast välja vaadates võiks eeldada, et hetkel on jalka vallas tegemist täieliku hapukurgiajaga, siis tegelikult see nii ei ole – juba täna õhtul kell 17:40 algab ETV2 pealt ülekanne Eesti ja Rootsi meeste A-koondiste sõpruskohtumisest. Loomulikult pole vastavat sobivat ilma võtta ka Rootsis ning seetõttu toimub kohtumine ikkagi soojemas kliimas.

Seetõttu peetakse kohtumine Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis. Kahjuks aga ei ole Rootsi võtmas kaasa kõiki oma tippe ning teadaolevalt on treener nimetanud koondisse koguni 11 debütanti. Sealhulgas on loomulikult kõige suurem kahju sellest, et mängus ei osale “svenssonite” seni kõige suurem staar Ibrahimovic. Ilmselt võtab ikkagi klubihooaeg oma ja selline väike sõpruskohtumine ei ole kellegi jaoks prioriteet (v.a. debütandid jt nooremad tegijad).

See aga pole kõik selleks aastaks ja nt juba 24.03 ja ka 27.-29.03 vahemikus peetakse kaks sõpruskohtumist ning neile järgneb juba Balti turniir: 29. mail mängitakse Klaipedas Leedu ning 4. juunil Eestis (ehk Pärnus) Lätiga. See on aasta esimeseks pooleks peaaegu kõik, kuid juuni alguses võib toimuda veel üks sõpruskohtumine ja 31. augustil on vastaseks Malta.

Tegelikult on ju ka algamas taas valiksari ning selle raames kohtutakse sügisel Bosnia, Kreeka ja Belgiaga.

Teada on veel seegi, et aasta ilmselt üheks kõige suuremat tähelepanu saavaks mänguks on 7. oktoobril Tallinnas peetav mäng Venemaaga.

Torm

Kui eelnev paari kuu tagune postitus sai nimeks vaikus, siis nüüd on sellele kohane kirjutada järg nimega “Torm”. Suve lõpu poole polnud tõesti midagi, millest kirjutada, kuid nüüd juba on.

Esimese asjana pean veidi vabandama, et nende septembri alguses toimunud mängude kajastamine on jäänud veidi hilja peale. Aga neist mängudest vähemalt üks on küll meenutamist väärt – nimelt 5. septembril Tallinnas toimunud matš, kus Eesti suutis jälle võidu saada, alistades Konstantin Vassiljevi väravast Leedu tulemusega 1:0. Seda võiti olid fännid väga kaua oodanud ja rohkem kui see tulemus ise, tegi kindlasti paljudele suurt rõõmu näha koondist väga ründavalt ja isegi võib öelda, et edukalt ründavalt mängimas. Peale pikka pikka kahtluste ja kõhkluste aega oli taas tunda, et koondis on end leidmas ja et fännidel tasus ikka neile pöialt hoida.

Seda rõõmu aga jagus vaid paariks päevaks, sest 8. septembril võõrsil peetud mängus pidi Eesti tunnistama täpselt samasuguse skooriga Sloveenia paremust. Mis veelgi hullem – ka mängupilt oli väga nutune. Kui enne seda mängu olid veel väga suured lootused grupist mingil viisil edasi saada, siis nüüdseks on need kadunud, sest ees seisab ju ka mäng Inglismaaga …

Samas tuleb loota parimat ja kõigil tasub kindlasti 9. oktoobril teleka ette istuda, et ETV või värske ETV+ kanali pealt seda lahingut inglastega vaadata. Hoiame pöidlaid!

Vaikus

Eesti meeste jalgpalli põhikoondisele pühendatud blogis on suvel väga raske midagi sellist leida, mille kohta ikka tõeliselt asjalikku ja väga asjasse puutuvat postitust kirjutada. Suvi on üldse kogu jalgpallimaailmas väga vaikne aeg ning suuri võistlusi ju sel aastal ka ei toimu. Küll aga tuleb pidevalt muid, mitte rahvuskoondiste tasandil, uudiseid – küll kiidab Putin Blatterit (kes tema meelest vääriks isegi Nobeli preemiat!), küll siirduvad mängijad uutesse klubidesse ja juba peetakse ka päris palju suuremaid hooaega ette valmistavaid sõprusmänge klubide tasandil.

Hetkel on koondistest vast ainsatena mängus noorte naiste koondised. U-19 koondisel on nimelt tulemas nii EM-valikmänge kui ka kuu aja pärast Balti riikide turniir. Ent nendele mängudele tuleb paratamatult hilisemate uudiste tasemel kaasa elada. Pole aimugi, kas kusagilt sellise taseme mängude skoore näha saab, kuid nende ülekannetest peab vaid und nägema.

Aga no elame veel need paar kuud üle ja juba sügisel hakkavad kõrgel tasemel mängud pihta ning mehed peavad maha lahingud nt Leedu ja Inglismaa staaridega. Ega suvi olegi teleka ees istumise aeg ning mis on suvel paremat teha kui vabas looduses värsket õhku hingata ning miks mitte ka sõprade ja tuttavatega paar vutilahingut maha pidada.

Üle Eesti leiab ka palju erinevaid üritusi, mille raames on võimalik osaleda jooksudel, triatlonitel, pallimängudel jne. Edukat spordisuve jätku ning sügist ootama!

Mis on uus juunikuus?

Jällegi hakkab vaikselt jalgpallihooaeg koondiste mõttes peale – ilmad on ilusad ja kalendritesse on juba võistlusmänge kirja saanud. Samas aga hakkavad ju klubid oma hooaegasid lõpetama või suvepuhkusele minema (näiteks toimus ju hiljuti Eesti liiga karikafinaal, milles Nõmme Kalju alistas 2:0 Paide Linnameeskonna). Seega ongi aeg koondises mehetegusid tegema hakata; kui selleks on auru sisse jäänud.

Nii on ka Eesti meeste A-koondisel juba kohe-kohe tulemas kaks mängu – nimelt mängitakse esmalt 9. juunil sõprusmäng Soomega ja seejärel vaid viis päeva hiljem 14. juunil EM 2016 valikmäng San Marinoga. Kui neist mängudest esimene toimub võõral väljakul, siis teiseks mänguks on juba võimalus kõigil end taas Tallinna Lillekülla A Le Coq Arenale kohale vedada ja omadele kaasa elada.

Peale neid mänge on jälle mitmekuuline paus, sest järgmised mängud on kalendrisse märgitud (vähemalt praeguse seisuga) alles septembriks/oktoobriks – siis mängitakse EM-valikmängud Leedu, Sloveenia ja Inglismaaga! Selline maiuspala veel aasta lõppu ning loodetavasti pudeneb siia vahele veel mõni sõprusmäng.

Koondis ise paistab ka hakkavat juba kokku saama nendeks kaheks eelolevaks mänguks, sest peatreener Pehrsson on juba nimetanud 32 mehest koosneva esialgse koondise. Kui kõik läheb nii, nagu praegu plaanis, siis võib koondisse saada nimetatud ka koguni neli debütanti! Aga peamine, et ka meie raskekahurvägi on platsile tulemas ja loodetavasti veavad Klavan, Vassiljev jt koondise kahe väärika võiduni!

Kurb aprill

Kahjuks ei ole tegemist aprillinaljaga. Täna on küll naljapäev ja kõik teevad igal võimalusel nalja (sh ka mina), kuid kahjuks ei ole selle blogi teemal võimalik praegu nalja teha vist. Liiga traagiline on kõik see, sest viimased kaks mängu olid üpris õnnetud – kui eile peetud Raio Piiroja lahkumismäng (sõprusmäng) Islandiga oli veel enamvähem, sest saime rünnaku ikkagi käima mitmel puhul ja ka värava kirja, siis sama ei saa rääkida Šveitsis saadud häbistava 0:3 kaotuse kohta.

Seal ei olnud mitte mingit mängu ja täiesti trööstitu oli seda vaadata, kuis meie mehed tujutult mängisid. Ja just täna selle postituse jaoks mõtteid koondades leidsin sellise huvitava fakti, et meie mehed ei saanud Šveitsiga mängides mitte ühtegi lööki raamidesse (vt ERR portaali artiklit siin). Ja see pole veel kõik, sest üks halvemaid statistilisi näitajaid oli veel söötude arv: šveitslaste 581 meie 255 vastu.

Nüüd on EM 2016 valikturniiri alagrupis meil seis nutune, sest nagu tabeliseis näitab, on kõik meie alagrupi võistkonnad mänginud omavahel korra ja selle tulemusena oleme oma 4 punktiga kuue meeskonna seas eelviimasel kohal. Seejuures edestame vaid San Marinot, kellel on 1 punkt. Alagruppi juhib Inglismaa 15 punktiga ja järgnevad Sloveenia ning Šveits 9 punktiga. Siis jääb järgi veel neljandal kohal olev Leedu 6 punktiga. Analüüsides seda seisu oleme küll teisest kohast “vaid” viie punktiga taga, kuid arvestades seda, et esimesest viiest mängust kaotasime kolm, ei ole enam lootust …

Märts 2015 & MM 2018

Juba on käes veebruar ning jätkuvalt on koondise tasandil olukord üpris vaikne ja ilma suuremate uudisteta. Küll leidub siin-seal uudiseid mängijate, nende klubide ja treenerite kohta, kuid järgmisi a-koondise mänge peab veel mõnda aega ootama. Nimelt on järgmiseid mänge oodata alles märtsis, mil 27. märtsil mängitakse EURO 2016 kvalifikatsiooni raames Šveitsis sealse koondisega (tsükli teine omavaheline mäng tuleb oktoobris) ning sellele järgneb kohe neli päeva hiljem 31. märtsil Tallinnas mäng Islandiga. Viimati mainitud mäng on sõpruskohtumine ja ühtlasi ka ühe meie koondise teenekaima mängija Raio Piiroja lahkumismäng.

Postituse teine osa keskendub aga üldisemale teemale. Ja võib kindlasti öelda, et väga huvitavale teemale (kuigi väheke sellisele poliitiliselt tundlikule). Nimelt sattusin ma ükspäev ajalehest lugema, et minu meelest niigi kahtlane otsus anda Venemaale õigus korraldada 2018. aasta jalgpalli MM on saanud veelgi negatiivset juurde. Nimelt on kõigile riigile suunatud sanktsioonidele jalgu jäämas ka turniiri korraldamine ning mainitud artikli järgi kärpis Venemaa juba turniiri korraldamise eelarvet 10% võrra. Niigi oli riik saanud FIFAlt õiguse ehitada/remontida kaks staadionit nii, et need on tavapärastest normidest väiksemad.

Kuigi kohalik korralduskomitee – või oleks sobiv öelda orgkomitee 😀 – väidab siiski, et üldist tulemust see ei mõjuta ja hoitakse kokku nt korraldajate tasudelt ja turniiri gruppide loosimise glamuuri pealt. Ehk on see tõesti nii ja turniir tuleb super, kuid vaadates praegust seisu maailmas on tegemist ikka õrnal jääl käimisega …

Eesti – Katar

Tere taas kallid jalgpallifännid või siis lihtsalt spordihuvilised! On käes juba 2015. aasta ning sel aastal on ees ootamas päris palju uut ja põnevat – väga palju olulisi mänge ja kindlasti ka suuri hetki. Ent sellest kirjutan täpsemalt juba mõnes järgmises postituses. Praegu sooviksin aga võtta veidi kokku veel eelmisel 2014. aastal toimunut.

Nimelt just sellest aasta viimasest mängust, mil Eestit (FIFA tabelis 84) võõrustas 27. detsembril oma riigi mitte just esindusväljakul Katar (FIFA tabelis 95). Kahjuks pidime võtma neilt vastu 0:3 kaotuse ja seega lõpetasime aasta veel suhteliselt häbiväärse kaotusega. Kokkuvõttes jäävadki sellest 2014. aastast mulle pigem meelde kasutamata võimalused: kas punktilisa teenimiseks või lihtsalt mõne sõprusmängu ilusa tulemusega lõpetamiseks.

Kui mängu esimesed paarkümmend minutit oli veel selline enam-vähem mäng, siis peale seda lagunes meie mäng mõneks hetkeks täielikult ning selle tulemuseks ka kiire seeria väravaid – 24. minuti kiirrünnak, 30. minuti rünnak ning 36. minutil taas üks kiire vasturünnak. Ja oligi kõik – ei suutnud nemad rohkem väravaid lüüa ega meie isegi auväravat kirja saada. Mõndagi ütleb juba see, et esimese värvava autori Mohammed Muntari jaoks oli tegemist ka alles esimese väravaga koondise eest mängides.

Samas nagu räägib ka ajalugu, ei ole Katar meile lihtne vastane – pidime neilt kaotuse vastu võtma ka eelmises omavahelises mängus, mil jäime 2010. aasta viimastel päevadel Dohas alla tulemusega 2:0. Ehk algab uus aasta paremini.

Detsember

Tere ja head jõulukuu algust! Blogis nüüd jälle väike vaikus, kuid see on lehe peamise teema tõttu ka loogiline – nimelt ei ole koondis viimasel ajal mänge pidanud. Seetõttu mõtlesingi tutvustada veidi seda, et milline näeb mängude kalender välja järgmisel aastal. Ka siis on mitu olulist mängu ja kuigi tahaks loota, et kõik pole veel kadunud, on siiski üsna raske alagrupist edasi saada. Aga nüüd siis asja juurde.

Keskendun praegu vaid ametlikele valikmängudele, sõpruskohtumised jäävad sel korral kõrvale. 2015. aasta 27. märtsil kohtub koondis kõigepealt võõral väljakul Šveitsiga. Erinevalt mõnest korrast ei järgne sellele kohe uut mängupäeva ning järgmiste mängudega tuleb oodata suveni – muuhulgas mängime siis 14. juuni mängupäeval väikeriigi San Marinoga. See saab kindlasti olema tõestamiskoht, sest omavahelises selle aasta mängus saadi ju häbiväärne 0:0 viik. Mängul on muidugi vist ainult tähtsus siis kui Šveitsi suudetakse võita.

Seejärel juba jääb jälle mitu kuud vahele ning tuleb oodata septembrit, kuid siis on õnneks lõpuks ka paar mängu järjest. 5. septembril võõrustame Leedut ning 8. septembril oleme juba võõrsil vastamisi Sloveeniaga. Ja jääbki järgi kaks mängu oktoobris, kus kõigepealt kohtume 9. kuupäeval Inglismaal sealse koondisega. Aasta valikmängud aga lõppevad 12. oktoobril kodus, mil minnakse vastamisi taaskord Šveitsiga.

Ja muuhulgas lõpetuseks – kui keegi on finantsilise iseloomuga murede küüsi langenud, siis soovitan muude konkureerivate teenuste kõrval vaadata laenu saamiseks ka kodulehte Ferratum.

Novembris koguni kolm mängu!

Nagu muuhulgas ka Eesti Jalgpalli Liidu kodulehelt lugeda võib, toimub novembris meeste A-koondisel päris mitu mängu. Neist esimest ei pea enam kaua ootama, juba vähem kui nädala aja pärast (12. novembril) kohtutakse sõprusmängus Norraga. Loota võib ju head tulemust, kuigi Norrakatel on koondises väga häid mängijaid ning ei tasu ka unustada alles hiljuti meestekoondises suuri tegusid teinud Martin Ødegaardi, kes mängib igapäevaselt Strømsgodseti meeskonnas.

Peale sõprusmängu Norraga tuleb väga oluline mäng – on alagrupi tiheda seisu tõttu ju iga punkt tähtis ja seda enam oodatakse võitu kääbusriigi San Marino vastu. Mistahes tulemus peale (suureskoorilise) võidu oleks siin kindlasti pettumus. Seda enam, et teised meiega koos edasipääsu jahtivad koondised ei ole seni liiga halvasti esinenud.

Kuu lõpetab aga Tallinnas 18. novembril toimuv sõpruskohtumine Jordaaniaga – seni pole kahe riigi koondised omavahel veel kohtunud. Kel veel pilet ostmata, tõtake, sest piletid tulid müügile just täna kell 12:00.

Edu koondisele ning kuigi loodame ju kõik väga head tulemust igast mängust (sh nendest kahest sõpruskohtumisest), on ikkagi olulisim kindlustada 3 punkti mängust San Marinoga. Selle nimel võiks koondis peatreener ka paremaid mängijaid veidi puhata lasta mängus Norraga. Aga eks see jääb tema otsustada ja palju edu neile!